Plastpudelist ehedaks ehteks...
Selle tööjuhendi autor on REES, kelle
põnevad taaskasutus-leiud alati väga positiivselt üllatavad. Palusime tal jagada
oma oskusi ka craftwerk.ee lugejatega…
Pööra lehte ja
Pudelilillede tegemiseks
vajad sa:
*värvilisi plastpudeleid
*teeküünalt
*teravaid kääre ja nuga
*natuke peenikest traati (0,25-0,4mm) ja mõnda helmest/nööpi
*naasklit või teravat jämedat sukanõela
Varu endale alustuseks erinevaid pudeleid. Pudeleid töödeldes märkad, et nad
võivad olla väga erinevad. Kuumuses käituvad materjalid samuti erinevalt. Kui
tundub, et ühte sorti plastiga ei taha kuidagi töö õnnestuda, siis võta vabalt
ja vali mõni teist sorti pudel.
Minu enda lemmikud on Maxima suure odava limpsu
pudelid - materjal on pehme ja kuulab hästi kuumuse sõna. Samas punase Starteri
pudel on imeilusat värvi, aga ülikõva.
Alustuseks pese pudel puhtaks ja kuivata. Eemalda
sildid, kui see on võimalik. Nii saad rohkem materjali.
Puhta ja kuiva pudeli pead sa nüüd lahti lõikama.
Alustuseks võid vajada hoopis terava noa abi, sest kääride löömine plastikusse
ei ole üldse lihtne.
Kui oled pudelite põhja- ja kaelaosad eraldanud ning ülevalt alla pudeli katki
lõiganud, siis on sinu ees tasapinnad, millest saad meelepäraseid kujundeid
lõikama hakata.
Kõige vahvamad pudelimaterjalist ehted on
kahtlemata pudeliroosid. Neid saab kinnitada peavõrule, prossitagust kasutades
rinda või kuhu iganes leiad neid sobivat.
Roosi tegemiseks lõika pudelist välja
ümar vorm ja sakita see kroonleheliseks. Ära lõika liiga palju ja peenikesi
kroonlehti, sest hiljem küünla kuumuses võib sul olla väga keeruline neid
taltsutada. Õisi lõika mitmes suuruses, et hiljem neid üksteise sisse ladudes
saada ruumiline ja vahva roos.
Selleks, et kroonlehed ei jääks teravate
servatippudega, lõika nad enam-vähem ümarateks. Täpsus ei ole siin väga
oluline, sest kuumusega töödeldes muudab plast oma kuju üsna palju ning nurgad
kaovad kui võluväel. Samuti muutuvad pehmeks ka lõigatud ovaalide, teravate
lehtede jms servad/tipud.
Võid proovida vastu nahka, kui erinev on lihtsalt
lõigatud plasti ja kuumuses töödeldud plasti lõikeserv!
Nüüd järgneb kõige olulisem - plasti kuumutamine.
Selleks vajad sa küünalt, mis põleks võimalikult väikese leegiga. Kui taht on
pikk, siis võid seda kääriotstega kärpida.
Kuumuse mõjul muutub plast pehmeks ja hakkab keerduma. Kõigepealt võiksid käeharjutuseks proovida mõne lihtsama väljalõigatud tükiga.
Pane tähele - kui leek
on liiga suur, tahmub su töö ja pole enam kena, samuti võib plast hakata
tilkuma.
Hoia detaili pigem leegi kõrval, kui kohal, nii
kontrollid paremini plasti sulamist. Kiire liigutusega ja poolviltu õiega leeki
peaaegu riivates käi üle kogu õie välimine ring. Kui sa oled sellega toime
tulnud, siis proovi õielehtede otstest hoides ja pisut leegi kohale nihutades
sulatada ka õielehtede vahelõikeid.
See võib algul tunduda keeruline, kuid väikese harjutamise käigus muutud sa osavamaks ja kuum plast hakkab kaarduma just sinna, kuhu sina soovid. Arvesta, et plast keerab ennast leegi poole st hoia õis sedapidi, et õielehed kaarduks samas suunas, kui on juba kaardunud servad.
NB! Plast on sulades väga kuum! Sulaplast võib ka tilkuda! Hoia oma sõrmi! Kogu töö tee hästituulutatavas ruumis!Nii, nüüd on sul läbi kuumade sõrmede käinud mõned õied ja ehk muidki kujundeid. Vaata, erinevates suurustes õied kohe kutsuvad end kokku panema! Samas võid neid ka lisanditega täiendades kasutada ükshaaval.
Selle pildi puhul juhin ma su tähelepanu servadele. Kui oled leeki õigesti taltsutanud ja kätt piisavalt kiiresti liigutanud, siis on sinu õielehed puhta, ühtlase servaga, kuid ometi vahvalt kaardus. Kuumuse mõjul muudabki plast kuju, jäädes just selliseks, nagu ta jahtumise hetkel on. Samas muutub plast kuumutamise tõttu ka tugevamaks. Katsudes valmis õit ja plastpudelist lõigatud tükki, märkad sa vahet kindlasti.
Kui sa pelgad õie tegemist liiga keeruliseks või tahad saada kiiremini endale vahvaid ehteid, siis tegelikult võid sa ju plastpudelist lõigata kõikvõimalikke kujuneid. Nende servi kuumutades saad neid vaat et voltida, keerdu ja käändu keerata igatahes.
Vahvad on ka lihtsalt kuumutatud ribad või siis sulesarnased lehed. Neid kuumutades tuletan veelkord meelde, et ära oma sõrmedele ja küüntele liiga tee :-)
Õie kokkupanemiseks sobita õiekihid omavahel kokku. Kolm-neli kihti on paras, samas võid proovida ka kohevamat pudeliroosi teha (selle puhul pead sa õisi sulatades arvestama, et keskkoht jääks kõigil peaaegu lamedaks, vastasel korral ei õnnestu sul kihte üksteise sisse laduda ilma, et nad keskelt õhku ei jääks).
Naasklit või teravat sukanõela kasutades tee õite keskele üksteise lähistele kaks auku (võid teha ka ühe ja suurema). Kuna plast on kuumuses jäigaks muutunud, siis augu tegemiseks kasuta puurivaid liigutusi, veel parem on, kui saad naaskli otsa enne torkamist kuumutada.
Kasutades traati, tõmba õielehed omavahel hästi kokku. Õie keskkohas võid kasutada kas nööpi või helmest, millest traadi läbi ajad. Õie taga saad traadile tugeva pinge all keeru peale teha - nii jäävad õiekihid fikseerituks.
Kindlasti tekib sul küsimus, kas poleks lihtsam õied ühendada niidiga. Oleks lihtsam küll, kuid kardan, et läbipuuritud plasti servad võivad niidi jaoks olla siiski liiga teravad ja pinge all olles hõõrub plast niidi katki.
Nüüd anna fantaasiale voli ja nuputa, mida panna õie sisse (helmed, kunsttolmukad, nööbid, tüll, kangas) ja mida soovi korral õie taha lehtedeks (vilt, kangas, kudumitükike).
Mõnusat meisterdamist!
Kel küsimusi, siis olge lahked, küsige - liina.rees[at]gmail.com
www.liinarees.blogspot.com
Kommentaarid: 15
Aitäh, mul juba näpud sügelevad :=)Lisa kommentaar